Meritint on kalaliik tintlaste perekonnast. Meritindi rahvapärased nimetused on näiteks haisukott, hobukala, tallipoiss, nonnipoiss, norss, tint.
Kirjeldus
Meritint on sale, külgedelt kergelt lamendunud, mõneti läbipaistev. Suu on suur, hambad tugevad, näha on pikemaid kihvhambaid. Soomused hõbeläiketa, õhukesed, tulevad kergesti ära. Sabauim sügava väljalõikega. Selg hallikasroheline, küljed ja kõht tuhmilt hõbevalged, uimed läbipaistvad. Kudemisajal isastel tugevam ja emastel nõrgem helmeskate peas ja seljal. Iseloomulik üsna tugev värsket kurki meenutav lõhn.
Levik
Meritint on levinud rannikumeres Loode-Hispaaniast Lõuna-Norrani, Läänemeres, ka Laadoga ja Oneega järvedes, Valges meres, Põhja-Aasias, Jaapanis, Põhja-Ameerikas jm. Eesti vetes tavaline kogu ranniku ulatuses, kõige arvukam Pärnu lahes.
Eluviis
Jahedaveeline poolsiirdekala, elab peamiselt riimvees, koeb jõgedes ja hästi mageda veega lahtedes ning lõugastes.
Sigimine
Eesti vetes emastel suguküpsus enamasti 3-4-aastaselt ja, isastel tavaliselt aasta nooremalt. Koeb aprill kuni mai. Jões koeb mõnevõrra varem kui lahes. Jõgedes koelmud tavaliselt 1-2 m sügavuses liivaselkivisel põhjal vooluvees. Mari lastakse peamiselt pilliroo ja kõrkja vartele, Pärnu lahes koelmud sügavamal (kuni 4 m) liivasel taimestikuta põhjal. Marjaterad on väikesed, helekollased, omapärase kleepuva väliskestaga, mis koelmul lõhkeb, moodustades väikese varre, mille varal marjatera kinnitub aluspinnale.
Põnev fakt: Marjatera hukkumise puhul kaotab tema väliskest kleepuvuse, vabaneb, läheb laiali nagu langevari ja kannab oma koorma elusa marja hulgast minema.
Toitumine
Esimestel elukuudel põhitoiduks zooplankton (eeskätt aerjalalised), seejärel üleminek põhjaloomastikule. Suuremad söövad ka kalu (väikest mudilakest, räime, väikesi liigikaaslasi jt), samuti koetud marja. Kudemisajal paastub.
Kasv ja vanus
Kasvutempo väga varieeruv, ent meie teiste kaladega võrreldes on nooreas keskmine, hiljem aeglustub. Pikkus varieerub 8–26 cm, kaal 30g–120g.
Väljapüük
Püük põhiliselt kevadel mõrdade ja seisevnootadega, teine väiksem püügihooaeg sügisel. Pakub huvi ka õngemeestele, söödaks kasutatakse sageli liigikaaslaste tükke.
Meritint toiduna
Kuigi meritindi liha on küll rasvavaene (1-3%) ja madalavõitu kalorsusega (85-95), on see siiski üsna maitsev. Talle iseloomulik kurgilõhn kaob liha kuumutamisel peaaegu täielikult.
Allikad: Kalapeedia – Eesti kalastuse entsüklopeedia Meritint (Osmerus eperlanus)