Atlandi heeringas, ka harilik heeringas on kalaliik heeringlaste sugukonna perekonnast heeringad.
Eluviis
Elutseb Atlandi ookeani mõlemal rannikul jahedas vees. Palju asurkondi on ülepüügi tõttu kahanenud. Atlandi heeringas elutseb mandrilaval suurte parvedena, noorjärgud rannavööndis. Päeval põhja lähedal, öösel tõuseb ülemistesse veekihtidesse.
Kirjeldus
Kõhul vaevumärgatav suurematest soomustes kiil, ülalõug terve servaga, lõpusekaas sile ja lõpusekoobaste tagaserval pole kidekilesid. Kõhuuime alguspunkt seljauime omaga kohakuti või sellest tagapool. Ülalt tumesinine, küljed ja alakeha hõbejad. Atlandi heeringal on võrdlemisi tugevad hambad sahkluul ja ta erineb idaheeringast oluliselt ka bioloogia, eriti sigimisbioloogia poolest. Eristatakse kaht vormi (alamliiki): atlandi heeringat ennast (põhi- ehk nominaalvorm), kes on levinud Atlandi ookeani põhjaosas ja Põhja-Jäämere ääremeredes, ning läänemere (balti) heeringat e räime.
Toitumine
Sööb peamiselt planktoniloomi, noolusse ja ripikloomi. Sooritab pikki kuderändeid.
Sigimine
Rassiline struktuur, rändeteed ja kudemisaeg väga erisugused. Briti saarte ümbruses 2 heeringarühma: atlandi ehk ookeaniheeringas (34-35,6 cm, eluiga 12-23 a, koeb kevadel Keldi merest Islandini ning Norra ja Valge mereni) ja ranniku- ehk shelfiheeringas (30 cm, eluiga 12– 16 a, koeb sügisel Iiri merest põhja- ja Läänemereni). Põhjameres on ka kevadel kudeva rannikuheeringa asurkonnad. Läänemere heeringas ehk räim erineb ookeanis elavast heeringast väiksemate mõõtmete ja varasema suguküpsuse poolest. Räimel on Läänemeres palju rühmi.
Väljapüük
Ajavahemikus 2000–2014 a on väljapüügid olnud vahemikus 1 631 181–2 516 755 t.
Allikad: Kalapeedia – Eesti kalastuse entsüklopeedia. Atlandi heeringas (Clupea harengus).