Anšooviskilu

 Anšoovistülka, ka anšooviskilu on kalaliik heeringaliste seltsi heeringlaste sugukonna perekonnast tülkad.

Kirjeldus

On sihvakama kehaga, eluiga ulatub 7-aastani, kasvab kiiremini. Võib olla kuni 15,5, tavaliselt aga 11,5— 12,5 cm pikk. Suurim kaal 26 g. Selgroolülisid 44-48.

Eluviis

Kevadel ja suvel liigub põhja suunas ning moodustab mere keskosas tohutuid koondisi, hoidudes temperatuuri hüppekihti 15—60 m sügavuses. Sooritab ööpäevaseid vertikaalseid rändeid, tõustes öösel pinnale ja laskudes päeval sügavusse.

Sigimine

Koeb peamiselt augustist oktoobrini, avameres, 40—200 m sügavuste kohal, 13—24 kraadises vees.

Toitumine

Tema põhiline toiduobjekt on aerjalaline vähike Eurytemora.

Väljapüük

Püütakse valguse abil. 1970ndatel ulatusid väljapüügid 350 000 tonnini. Sajandivahetusel hakkasid saagid langema: 1999 – 150 000 t, 2000 – 120 000 t, 2001 – 50 000 t. Suur osa väljapüükidest on läinud kalajahu tootmiseks.

Anšoovis toiduna

Ei ole kaugeltki nii rasvane kui kaspia tülka — rasvasisaldus kehas ei ületa 6,4%”. Valmistatakse konserve ja soola-vürtsi-kilu.

 

Allikad: Kalapeedia. Eesti kalastuse entsüklopeedia. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)..

Kalatoitude retseptid

Võrgud juba vees, aga retsept valimata? Leia maitsvaid ja huvitavaid kalaroogasid lõunaks, õhtusöögiks või suuremaks pidustuseks!