Jõeforell on lõheliste sugukonna lõhede perekonda kuuluva forelli ökoloogiline vorm. Eesti keeles on kasutusel olnud ka nimekujud eerus, eherus, hõrn, hõrnas, jõelõhe, kires, lõhenik.
Kirjeldus
Kehakujult sarnane meriforelliga, ent viimasest pisut jässakam. Hambad sahkluul tugevamad ja püsivamad kui meriforellil. Värvus väga varieeruv. Selg enamasti tumerohekas või -pruunikas, vahel must. Selg ja küljed kaetud mustade ja punaste tähnidega, esimesi rohkem küljejoonest ülalpool, teisi sellest allpool. Tähnid enamasti heleda äärisega. Noortel isenditel külgedel tumedad tähnikutele tüüpilised ristlaigud. Suguküpsete (eeskätt emaste) küljed sageli sinakashõbedase varjundiga. Isased emastest tavaliselt tumedamad, nõekarva varjundiga. Kõht valkjas. Kudemisajal tekib isaste alalõuale vaevu märgatav kõhrkonks.
Levik ja eluviis
Jõeforell elab paikselt vooluvetes. Algselt levinud valdavas osas Euroopast. Eestis elab rohkem kui sajas vooluveekogus. Eelistab puhta, jaheda ja kiire veevooluga elupaiku, ent talub ka suhteliselt sooja eutroofset vett. Noored hoiduvad rohkem kärestike lähedale, vanemad hõivavad sügavamad võrengud, kaldauurded ja muud varjekohad.
Sigimine
Suguküpsus saabub emastel enamasti 3-4-aastaselt, isastel keskeltläbi aasta nooremalt. Koeb tavaliselt oktoobri keskpaigast novembri lõpuni, allikalistes vetes veel ka jaanuaris. Koelmud kiirevoolulistes kruusase põhjaga kohtades. Küpse oranži marjatera läbimõõt 4–5,2 mm, suhteline viljakus enamasti kolme marjatera ümber. Mari haudub kruusa all harilikult 3-5 kuud, kooruvate vastsete pikkus reeglina 1,5 cm.
Toitumine
Sööb peamiselt põhjas elavaid selgrootuid, oluliseks võib saada ka õhutoit. Suurtele forellidele langevad kohati saagiks hiired, konnad ja kalad (viimastest peamiselt lepamaim).
Kasv ja vanus
Jõeforell kasvab meriforellist mitu korda aeglasemalt, seda eriti pärast suguküpseks saamist. Vanus 8–53 cm, vanus vastavalt 1–10 ning kaal 0,004 kg–1,5 kg. Emased ja isased kasvavad ligikaudu sama kiiresti.
Jõeforell toiduna
Liha väga maitsev, kuigi jääb rasvasuselt (2-3%) ja kalorsuselt (100-105) lõhe omale alla.
Harrastuspüük peamiselt spinningu ja lendõngega.
Allikad: Kalapeedia. Eesti kalastuse entsüklopeedia. Jõeforell (Salmo trutta morpha fario).