Koger, ka harilik koger, kuldkoger on kalaliik karpkalalaste sugukonna päriskarpkalalaste alamsugukonna perekonnast kogred. Eesti keeles kaasnimedena ka karus, kogri, koks, mudak, mudakoger, porikala, ruus
Kirjeldus
Keha kõrge, matsakas, külgedelt lamenenud. Suu otsseisune, neeluhambad ühes reas. Selja- ja pärakuuime eesosas paljuhambuline ogakiir. Seljauime välisserv kumer, sabauime väljalõige väike. Soomused suured, siledad. Selg tume, hallikasrohelisest pruunikasroheliseni, küljed rohekaskollased pronksi- või vasekarva helgiga, kõht valkjas. Seljauim rohekashall, sabauim punakashall, paarisuimed ja pärakuuim kollakaspunakad. Noortel sabauime alusel tume laik. Metsa- ja soojärvedes elavad kääbuskasvulised mudakogred on üsna madala kehaga, sageli üleni tumedad, mõnikord peaaegu mustad.
Levik, eluviis
Eestis elab ligemale 250 järves ja veerandsajas aeglases vooluga jões, ka Väinameres.. Hapnikunappust väga hästi taluva kalana võib asustada selliseid metsa- ja soojärvi, kus teised kalaliigid ei saa elada. Seal kujunevad reeglina välja kääbuskasvulised kogrepopulatsioonid. Koger hoidub mudase taimestikuga veekogu põhja ning on paikse eluviisiga. Talvitub sügavamates kohtades talveune taolises seisundis.
Sigimine
Eestis emastel suguküpsus enamasti 4-5-aastaselt, isastel reeglina aasta nooremalt. Kudemine enam-vähem samal ajal ja samades kohtades, kus linaskil (harilikult juuni algusest 17-18 ºC juures kuni augusti keskpaigani, koelmuteks taimestikurikkad kohad). Mari väljutatakse harilikult rohkem kui kolme portsjonina. Küpsed marjaterad heleoranžid, üsna väikesed (läbimõõduga 1,1-1,2 mm), arvukad: absoluutne viljakus tavaliselt 60 000–270 000 marjatera, suhteline viljakus 200-250 marjatera.
Toitumine
Noorjärkude põhitoiduks tavapäraselt zooplankton, mis asendub põhjaloomastikuga. Kohati sööb üsna rohkesti detriiti. Talvel paastub.
Kasv ja vanus
Kasvutempo Eestis teiste kaladega võrreldes aeglasevõitu. Harilikult pikkus 4–35 cm, kaal 1g-–1,2 kg ning elada võib koger kuni 15-aastaseks. Kääbuslik mudakoger kasvab tavaliselt kümmekond korda aeglasemalt ja saab vaid 15-17 cm pikkuseks. Emaste kasvutempo ja eluiga ületavad isaste oma.
Püük ja kasutamine
Tööndusliku püügikalana on kogre osatähtsus Eestis väike, kuid see pole tingitud kokrede vähesusest, vaid madalast nõudlusest. Kogusaak Eestis mõne tonni ümber aastas. Spordikalana on koger hinnatud kõrgemalt, sest suuremate kokrede püüdmine on õngitsejale elamuslik tegevus.
Põnev fakt: Väiksemaid kokri kasutavad huvikalastajad sageli elussöödana haugipüügil, sest kogred on söödakaladena teistest liikidest vastupidavamad ja maitsevad röövkaladele hästi.
Koger toiduna
Kogreliha on kvaliteedinäitajate poolest keskpärane (rasvasisaldus 2-5%, kalorsus 80-105), ent üsna maitsev. Poola köögist pärineb kokrede küpsetamine/hautamine hapukoores (karasie w smietanie), mis võib aga algselt olla päritud juudi köögist. Vene köögis on eripäraseks kogreroaks boršš kokredega (Борщ с карасями).
Allikad: Kalapeedia – Eesti kalastuse entsüklopeedia. Koger (Carassius carassius).