Koha, ka harilik koha on kalaliik ahvenlaste sugukonna kohade perekonnast. Rahvapärased nimetused on eesti keeles sudak, suudak, kabakala, rattapulk, merekaru.
Kirjeldus
Keha saledam kui ahvenal, pea kitsas, sujuvalt teravnev, suus peale väikeste hammaste ka kihvu. Pealagi ja selg mustjasrohelisest -hallini, küljed heledamad, 8-15 tumeda püstvöödiga, mis on elgemad keha ülapoolel. Kõht roosakas või kollakasvalge. Seljauimedel moodustavad tumedad piklikud täpid 6-9 katkendlikku pikitriipu. Kohal on rohkesti täppe ka sabauimel. Pärakuuim roosakas või hallikas, rinnauimed läbipaistvad, kõhuuimed pruunikate või hallikate laikudega. Silmad pronksikarva.
Levik
Eesti sisevetes elab koha Peipsis, Narva veehoidlas, Võrtsjärves, mõnes suuremas jões ja umbes 36 väiksemas järves. Eesti rannikumeres on koha kõige arvukam Pärnu lahes, järgnevad Väinameri ja Narva laht.
Eluviis
Eelistab üle 50 ha pindalaga, hästi läbisoojeneva, vähese läbipaistvusega, kuid piisavalt hapnikurikka veega järvi, kus veetaimestik pole rikkalik ja leidub liivast-kivist põhja. Väga kasulik on tindi (noorkohade tähtsa toiduobjekti) olemasolu.
Sigimine
Eesti vetes koevad emased esmakordselt tavaliselt 4-5-aastaselt, isased aasta varem. Kudemine algab meie suurjärvedes harilikult mai keskpaiku, Pärnu lahes mai lõpul-juuni algul, kestes 3–4 nädalat. Koelmud enamasti kõval liivasel-kivisel põhjal 1-3 m sügavuses. Isane koha teeb marjade jaoks pesa ning emane laseb pessa 0,9-1,1 mm-se läbimõõduga helekollased või peaaegu värvitud marjaterad. Ta koeb marja meelsasti ka paljaksuhutud taimejuurtele või kapronkiududest ja võrguräbalatest tehtud tehiskoelmutele.
Põnev fakt: isaskoha jääb marjakogumikuga pesa valvama, ventileerides seda rinnauimede liigutamise teel. Lisaks peletab ta kontvõõrad minema. Veetaseme järsu languse korral käitub isaskoha ohvrimeelselt: jääb pesa juurde ja sageli hukkub.
Toitumine
Esimestel elukuudel on koha põhitoiduks zooplankton, eriti selle suuremad esindajad. Kui vähegi võimalik, algab röövtoidule üleminek juba kesksuvel-varasügisel. Järvedes, kus tinti pole, on asi halvem, seal kasvavad teiste kalade (esmajoones ahvena ja särje) noorjärgud kohamaimu jaoks liiga kiiresti, ta ei suuda neid neelama hakata ja peab terve esimese eluaasta läbi ajama planktontoiduga.
Koha toitub kõige innukamalt suve teisel poolel, kõige loiumalt talvel, püüdes saaki nii varitsedes kui ka jälitades. Vee väike läbipaistvus soodustab saagile lähemale hiilimist.
Kasv ja vanus
Koha kasvab väga kiiresti, enam-vähem sarnaselt haugiga. Ta pikkus võib olla 12 cm–88 cm, kaal 0,014 kg–9,3 kg.
Väljapüük
Taasiseseisvunud Eestis muutus koha muutunud oluliseks eksportartikliks, kuid Pärnu lahes kahanesid kohavarud ülepüügi tõttu ohtlikul määral ning seetõttu püük katkestati, et võimaldada varude taastumist.
Eesti väljapüük 2011. a-l 823 t (FAO andmed).
Koha toiduna
Kohal on maitsev ja õrn suhteliselt tagasihoidliku rasvasisalduse (0,5-2%) ja kalorsusega (80-100) liha, mis sobib hästi dieettoiduks. Liha on tugeva tekstuuriga, kuid seejuures pehme. Rood on suured ning ei tee söömist ebamugavaks. Maitse on delikaatne, vähemintensiivne kui ahvenal – ei küllasta sööjat kiiresti ja tema isu ei saa liiga kähku kähku täis.
Allikad: Kalapeedia – Eesti kalastuse entsüklopeedia. Koha (Sander lucioperca).