Linask on karpkalalaste sugukonna linasklaste alamsugukonnast linaskite perekonnast. Ainuliik nii oma alamsugukonnas kui ka perekonnas. Rahvasuus tuntakse teda ka kui hobukala, kingsepp, limask, linnakala, linnas, mudalõhi, mäntus, saposnik, suuster, tõtkes, ubakala.
Kirjeldus
Keha jässakas, ümar, sabavars lühike ning jäme. Tillukesed soomused paksu limase naha sees.
Suu väike, otsseisune, selle kummaski nurgas väike poise. Neeluhambad ühes reas.
Selg enamasti tumeroheline või -pruun, küljed heledamad, pronksikarva, kõht kollakasvalge. Uimed tumepruunid või rohelised. Kaheaastaseil ja vanemail sugu eristatav kõhuuime abil, mille teine hargnemata kiir on isastel palju jämedam kui emastel. Silmad punakaspruunid. Isastel kudemisajal peas ja seljal nõrgavõitu helmeskate.
Levik
Laialt levinud kala. Eestis elab linask rohkem kui paarisajas järves (sealhulgas ka Saaremaal, ent ilmselt puudub Hiiumaal ja väiksematel saartel), suuremates jõgedes, vähearvukalt ka magestunud veega merelahtedes.
Eluviis
Eelistab hästi soojeneva seisva veega taimestikurikkaid mudase põhjaga kohti. Päevavalguses üsna passiivne, hakkab tegutsema hämarikus. Talveks poeb mutta, jääb uinakusse. Talub suurepäraselt hapnikupuudust ja kõrget veetemperatuuri (kuni 40 ºC). Linask erakordselt tundlik järskude temperatuurimuutuste suhtes, juba viie- kuni seitsmekraadiline temperatuurimuutus kutsub tal esile termaalshoki, mis võib põhjustada surma.
Põnev fakt: Veest väljas niiskesse samblasse pakitult võib linask püsida jahedas õhus (kuni 10 ºC) elus kuni paar ööpäeva.
Sigimine
Eestis saavad emased suguküpseks harilikult 4–5-aastaselt, isased keskelt läbi aasta nooremalt.
Koeb juuni–august, mari lastakse portsjonite kaupa (neid on kolm või rohkem) veetaimedele. Küpsed rohekaskollased üsna läbipaistvad marjaterad, ent hästi arvukad: absoluutne viljakus võib ületada miljoni marjatera piiri, suhteline viljakus enamasti 350-450 marjatera.
Toitumine
Esimesel eluaastal on põhitoit zooplankton, võib olla hiljemgi oluline, kuid tähtsamaks muutub bentostoit, lisaks limuseid ja taimtoitu. Otsib süüa innukamalt soojal suveajal, eriti hommiku- ja õhtuhämaruses. Talvel paastub.
Kasv ja vanus
Esimestel eluaastatel kasvutempo madalavõitu, siis tõuseb hoogsalt, nii et linaskit võib pidada Eesti lepiskaladest (peale karpkala) kõige kiiremini kasvavaks. Pikkus varieerub 4,2–51 cm, kaal 1 gramm kuni 2,5 kilogrammi ja elada võivad nad kuni viieteistkümneseks.
Väljapüük
Kogusaak Eestis mõne tonni ümber aastas. Mõnel pool kasvatatakse karbitiikides lisakalana. Hinnatud saagikala huvikalastajatele.
Linask toiduks
Linaski liha on küll rasvavaene (1-2%) ja madalavõitu kalorsusega (85-90), ent väga maitsev. Linaski liha on helevalge ja õrn. Teda on võrreldes teiste karplastega ohutum süüa, sest luud selgesti märgatavad. Kui linaskit küpsetada, siis paksu naha sees soomused muutuvad pehmeks ning ei tekita süües mingeid probleeme. Väga hea süldikala ja konserviks sobiv.
Allikad: Kalapeedia – Eesti kalastuse entsüklopeedia. Linask (Tinca tinca).