Ümarmudil, ka leina-uusmudil on kalaliik ahvenaliste seltsi mudillaste sugukonnast.
Sugukonda kuulub umbes 2000 kalaliiki, ümarmudil on neist kõige arvukam. Läänemeres on ta võõrliik, kes on siia sattunud laevade ballastveega.
Kirjeldus
Keha on jändrik, üleni kaetud soomustega, mis ulatuvad ka kuklani. Ümarmudilal on selgelt eristuv küljejoon, mis ulatub ka peale. Suu on keskmise suurusega, kus suunurk ei ulatu silmani. Noored ümarmudilad on ühtlaselt kiltkivihallid, vanemad isendid on pruuni- ja mustalaigulised. Iseloomulikuks tunnuseks on eesmise seljauime tagumistel uimekiirtel asuv must laik, mis vahel on ümbritsetud kollaka randiga. Pea on reeglina tumedam kui keha, uimed on hallid. Isased on väiksemad kui emased.
Paljunemine
Suguküpsus saabub teisel eluaastal kolmandikul emastest ja kahel kolmandikul isastest. Kõik kolmeaastased ja vanemad isendid on suguküpsed. Isased koevad sageli ainult üks kord elus ja surevad kahe-kolmeaastaselt; emased koevad mitu korda elus. Kudemine toimub aprillist kuni septembrini. Marjaterad on ovaalse kujuga. Isane valvab viljastatud marja, vastsed kooruvad 2 nädala pärast.
Eluviis ja Toitumine
Ümarmudil elab nii soolases kui ka magevees, eelistades riimveelisi veekogusid. Ümarmudil liigub kividel ning teistel pindadel sügavamates veekihtides, kuid elab edukalt ka muudes paikades, sealhulgas avatud liivapinnasel ning suurte veetaimede ehk makrofüütide vahel. Tal on hästi arenenud meeleorganid, mis tunnetavad vee liikumist. See omadus aitab neil leida toitu ka täielikus pimeduses, andes neile eelise teiste sama elupaiga kalade ees. Rändkarp, olles külluslikuks toidulauaks, võis soodustada ümarmudila ja teiste Euraasia liikide levikut. Peamine toit on molluskid, koorikloomad, ussid, kalamari, rannakarbid, väiksemad kalad ning putukavastsed.
Põnev fakt: Arvatakse, et nad suudavad märgata oma saaki ainult paigal püsides.
Levik
Eestis avastati ta esimest korda 1992. aastal Pärnu lahest, ametlikult määrati 2002. aastal Liivi lahest püütud isend. Leplikuna erineva toidu ja elupaiga suhtes paljuneb kiiresti ning levib hästi. Nüüd võib ümarmudilat sageli ka Soome lahes kohata, Muuga lahes on ta kalameeste saakides juba rohke. 2012. a tabati esimesed ümarmudilad ka Saaremaa ümbruses.
Pikkus, kasv ja vanus
Pikkus 15-25 cm, mass kuni 250 g, eluiga kuni 4 aastat.
Allikad: Kalapeedia – Eesti kalastuse entsüklopeedia. Ümarmudil. (Neogobius melanostomus).