Vimb on kalaliik karpkakalaste sugukonna teiblaste alamsugukonna perekonnast vimmad. Rahvasuus teatakse teda kui podust, sert, sirk, sirt, vemkal, vimm, vimmakala.
Kirjeldus
Väliselt tuletab meelde latikat või nurgu, ent on neist märksa madalama kehaga. Suu selgesti alaseisune, väljasopistatav, neeluhambad ühes reas. Selg hallikassinisest mustjaspruunini, küljed hõbedased või kollakad, kõht valge või helekollane. Selja- ja sabauim tumehallid kuni mustad, rinnauimed kahvatumad, alusel oranžid, kõhuuimed läbipaistvad. Kudemisajal isaste selg ja külgede ülapool tumenevad, kõhupool muutub punakaskollaseks, peas, keha ülaosas ja paarisuimede sisekülgedel hästi peen helmeskate. Suguküpsetel vimbadel on ninamik vahel väga tugevalt pikenenud.
Levik
Vimb elab Läänemere ja Musta mere põhja- ning lääneosa valglate riimvees ja siseveekogudes. Elbe jõest Lõuna-Rootsi ja Lõuna-Soomeni ning lõuna pool Doonau, Dnepri, Doni ja teiste jõgede valglates. Vimb elab ka Musta mere valglas ning Kaspia mere valglas
Eluviis
Vimb on poolsiirdekala. Vimma kudemisjõgesid on Eestis praeguseil andmeil 17, neist valdav enamik Soome lahe valglas. Ent seal on vimba vähe. Ta on meil kõige arvukam Pärnu lahes, kuid suurem osa sealt püütud vimbu pole kohaliku päritoluga, vaid nad on sündinud Läti jõgedes ja Eesti vetesse tulnud põhiliselt süüa otsima.
Sigimine
Suguküpsus hiline, emastel enamasti 7-8-aastaselt, isastel enam-vähem aasta nooremalt. Koeb kakskolm marjaportsjonit, mai kuni juuni. Võimalik, et kõik suguküpsed vimmad ei koe igal aastal. Koelmud kärestikel, kruusasel põhjal, Pärnu jões põhiliselt Sindi tammist (12-13 km jõesuudmest) ülesvoolu 0,5-1,5 m sügavuses. Roosakaskollakad marjaterad on üsna suured, absoluutne viljakus harilikult 40 000-100 000 marjatera, suhteline viljakus 150 marjatera ümber.
Haudeaeg kuni nädal, vastkoorunud vastsed (L 5-7 mm) valgusekartlikud, hoiduvad kivide varju.
Põnev fakt: Vimma vastsed hakkavad toitu otsima nädal-paar pärast koorumist, armastades seejuures hüpata veest 10-12 cm kõrgusele õhku.
Toitumine
Noorjärgud planktontoidulised, seejärel üleminek zoobentosele. Suuremad vimmad söövad suhteliselt palju limuseid (näiteks Liivi lahes lamekarpi) ega heida armu ka väikestele kaladele, väiksemad võivad hävitada kalade (eeskätt meritindi) marja.
Kasv ja vanus
Kasvab esimestel eluaastatel üsna aeglaselt, siis tõuseb kasvutempo keskmisele tasemele. Ta pikkus varieerub 4 mm–50 cm, kaal 0,001–1,5 kg. Vimb või elada kuni 15-aastaseks.
Väljapüük
Väärtuslik tööndus- ja spordikala. Ametlik aastasaak Eesti rannikumeres (põhiliselt Pärnu lahes) 1990ndatel enamasti 100-160 t, Peipsis kõigest 0,2-0,5 t. Vimma suurimaks väljapüüdjaks ongi Eesti, järgnevad Läti ja Leedu. Töönduslik püük peamiselt nakkevõrkude ja mõrdadega, harrastuspüük põhjaõngede ja käsiõngedega. Alammõõt 30 cm ning püük keelatud 10. maist 20. juunini.
Vimb toiduna
Liha väga maitsev, üsna rasvarikas (4-9%), hea kalorsusega (100-140).
Allikad: Kalapeedia – Eesti kalastuse entsüklopeedia. Vimb (Vimba vimba).