Võikala

Võikala, ka harilik võikala, on kalaliik ahvenaliste seltsi võikalalaste (Pholidae) sugukonnast. Enamasti paigutatakse võikalalased limakalalaste alamseltsi, mõnes käsitluses aga emakalalaste hulka.

Kirjeldus

Võikala keha on pikk,külgedelt ühtlaselt tugevasti lamenenud, lintjas. Seljauim pikk, madal, ogakiireline, ulatub rinnauime kohalt ümarja sabauimeni. Anaaluim, mille alguses on kaks ogakiirt, ulatub poolelt keha pikkuselt sabauimeni. Pea väike, ninamik lühike, silmad väikesed. Suu poolpüstine, lõuahambad peened, koonilised. Keha kaetud peente, kuid märgatavate soomustega, küljejoon puudub. Kollakaspruunil heleda marmoreeringuga kehal hargnevad tumedamad ebaselged ristvöödid, seljauime allosas 9-15 musta kollakasvalge äärisega silmlaiku. Suunurga taga kulgeb silma juures tumepruun põikkriips. Kasvab kuni 25 cm pikkuseks (Läänemeres kuni 20 cm).

Eluviis

Tegemist on Atlantilis-arktilise merekalaga. Meerikas Labradorist Woods Hole’ini, Gröönimaa ja Islandi rannikuil, Euroopas Prantsusmaa läänerannikuni, Põhja- ja Läänemeres (üksikud kuni Helsingini ja Botnia lahes 62° laiuseni), tavaline Valges meres ja Murmanski rannikul.

Esineb tavaliselt rannikuvetes kuni 20 m sügavuseni. Eesti rannikuvetes on võikala väikesearvuline ja fikseeritud on vaid mõnikümmend. Mõned Väinamere kalurid on seda kalaliiki siiski tundnud.

Sigimine

Kudemisaeg Läänemeres novembrist jaanuarini.

Toitumine

Noored elavad kesksuveni vabas vees, siis lähevad üle põhjatoidule – väikesed koorikloomad, väikesed limused, kalamari.

 

Allikad: Kalapeedia Eesti kalastuse entsüklopeedia. Võikala (Pholis gunnellus)

Kalatoitude retseptid

Võrgud juba vees, aga retsept valimata? Leia maitsvaid ja huvitavaid kalaroogasid lõunaks, õhtusöögiks või suuremaks pidustuseks!