Kui eelmisel kahel talvel oli Tartu jõululinna tõmbenumbriks kanapere, siis nüüd rikastavad suurte ja väikeste kalateadmisi akvaariumites ilutsevad kohalikud kalaliigid.
Algatus peaks pooleteise kuu vältel pakkuma silmailu ja kalaharidust nii noorematele kui vanematele jõululinna uudistajatele. “Minu lemmikud on need kalad,” ütleb Aktuaalsele Kaamerale väike Loora, kes põhjendab armsalt ka oma vaimustust: “Need liiguvad!”
Jõululinna akvaariumites uimerdavad vaid kodumaisetes veekogudes elutsevad kalaliigid, sealhulgas haugid, latikad, kiisad, särjed ja ahvenad. “Tegemist on ainult selliste kaladega, kes elavad juba limnoloogiakeskuse akvaariumites, ühtegi isendit selleks eelmisel õhtul jõest või järvest välja ei püüta,” kinnitas Tiigi seltsimaja direktor Maris Peebo intervjuus Tartu Postimehele. “Akvaariumid pannakse püsti koos maaülikooli spetsialistidega. Kalu ei saa katsuda ja akvaariumitesse luuakse kaladele omane keskkond, Võrtsjärve liiva ja kändudega,” lisab Peebo.
Järvemuuseumi ajalugu
Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskus on välja kasvanud Limnoloogiakeskusest. Endised akvaariumiruumid renoveeriti ja sisustati Võrtsjärve Sihtasutuse eestvedamisel 2002-2006. aastatel järvemuuseumiks. Tulemus avaldas muljet tollasele Eesti Maaülikooli rektorile, Alar Karisele, kes moodustas oma käskkirjaga 2006. aastal uue struktuuriüksuse – Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskuse.
2014. aastaks hoonet renoveeriti veelgi – lisandus 2. korrus ühes avara õppeklassi ja ekspositsiooniruumidega ning ka akvaariumid läbisid järjekordse uuenduskuuri. EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse missioon on üldise keskkonnateadlikkuse tõstmine ja keskkonnahoidliku, säästva eluviisi kinnistamine Eesti inimeste väärtushinnangutes.