Lõhe

Lõhi ehk lõhe, ka atlandi lõhe on kalaliik lõhelaste (lõhilaste) sugukonna lõhede perekonnast.

Kirjeldus

Keha üsna sale, külgedelt pisut lamenenud. Seljauim pole tähniline. Sabauim märgatava sisselõikega. Sabavars suhteliselt peenike. Suu ulatub silmani. Jões elav maim selja poolt pruunikas või sinakas, altpoolt valkjas, külgedel pikireana tavaliselt 8-11 tumedat laiku, kahe kõrvutise laigu vahel punane täpp. Sellist maimu kutsutakse tähnikuks. Merre siirduval noorlõhel külgmised laigud kaovad, selg muutub tumerohekaks või -sinakaks, küljed hõbedasteks. Teda kutsutakse laskujaks (inglise k smolt, vene k pokatnik). Külgedel (peamiselt küljejoonest ülalpool) tekivad mustad, sageli x-kujulised tähnid. Kudema tulejatel tekib nn pulmarüü: emane muutub üldiselt tumedaks, külgedele ilmuvad väikesed mustad ja punased tähnid ning punakaspruunilt või hallikalt ääristatud silmtähnid; isasel lähevad küljed tellispunaseks või tumepruuniks, tekivad terassinised marmoreeritud laigud, kõht muutub tumedaks või sidrunkollaseks, alalõuale kasvab kõhrest konks, mis ei lase suud sulgeda.

Levik

Merest jõkke kudema tulev siirdekala. Levinud Põhja-Itaalias ja sellesse suubuvates jõgedes 41. laiuskraadist põhja poole kuni Kara mereni idas, Islandil, Lõuna-Gröönimaal ja Põhja-Ameerikas Connecticut´i jõest Labradori poolsaare põhjatipuni. Suurtes sügavates järvedes (Laadogas, Oneegas, Saimas, Vänernis, Suures Järvistus jne.) elab paikne järvelõhi S. s. m. sebago, kes käib järve sissevooludes kudemas. Introdutseeritud Austraaliasse jm.

Läänemere lõhepopulatsioon on üsna isoleeritud, kuid vähesed isendid lähevad Põhjamerre. Eestis koeb seniseil andmeil enam-vähem korrapäraselt (peaaegu igal aastal) Vasalemma, Keila ja Kunda jões, vähem korrapäraselt Pirita, Loobu, Selja jões ja Valgejões ning Pärnu jões. Praegusajal Narva jõkke vähesel hulgal tõusvad lõhed on sündinud ja oma noorpõlve veetnud jõe idakaldal olevas Ivangorodi kalakasvanduses. Harva on lõhe tabatud Võrumaal Vaidava jõest ja Pärlijõest (mis kuuluvad Läti lõhejõe Gauja (Koiva) valglasse), kuid ta kudemist pole seal täheldatud.

Sigimine

Eesti suhteliselt väikestes jõgedes ei saa lõhi teha pikki kudemisrändeid, ta alustab jõkketõusu alles kohe enne kudemist (oktoobris-novembris). Kudema tulevate emaste vanus enamasti 4-6 a. (sellest meres elatud reeglina 2-4 a), pikkus 55-100 cm, isased on pisut nooremad ja väiksemad (3-6 a., 50– 90 cm). Kudemine algab vee temperatuuril 5-6 ºC, toimudes põhiliselt 3-4 ºC juures. Isane lõhe valib kudemisala (-territooriumi), mida kaitseb suguvendade ja teiste kontvõõraste eest. Emane otsib sobiva koha, kaevab tugevate sabalöökidega paari meetri pikkuse 10-30 cm sügavuse ovaalse pesalohu, laseb sinna marja, mille juuresolevad isased viljastavad, seejärel katab pesalohu kruusaga, asudes vahetult ülesvoolu kaevama uut pesalohku. Marjad on suured kuid neid on üsna vähe: absoluutne viljakus tavaliselt 8000-10 000 marjatera, suhteline viljakus kõigest kahe marjatera ümber.

Pärast kudemist on lõhed väga kurnatud, valdav enamik sureb. Vaid 4-6% koeb kaks, üksikud 3-4 korda. Mari haudub kruusavaiba all 5-6 kuud.

Põnev fakt: Lõhed leiavad merest tagasitee ilmselt päikese või maakera ümbritseva magnetvälja järgi orienteerudes. Sünnijõe suudme lähistel võimaldab teed leida erakordselt peen haistmine ja võrratu lõhnamälu.

Toitumine

Jões söövad tähnikud väikeseid limuseid, põhja mööda veevooluga triivivaid putukavastseid ja teisi selgrootuid, kohati on olulised ka vette langenud valmikueas putukad (õhutoit). Meres muutuvad põhitoiduks kalad (esmajoones kilu ja räim), keda lõhi püüab jälitades.

Kasv ja vanus

Pikkus varieerub 10–118 cm ning kaal vastavalt 0,01–20 kg. Keskmine vanus on vastavalt 2–7.  Ta on kõige kiirekasvulisem kala Eestis.

Kasvatus ja väljapüük

Tänapäeval moodustavad üle poole Läänemere lõhevarudest kalakasvandustest pärit isendid. Eestis kasvatatakse noorlõhesid Põlula Kalakasvatuskeskuses. Suurimateks püüdjateks on Norra, Rootsi ja Soome. Lõhe on erakordselt väärtuslik tööndus- ja spordikala.

Lõhe näitajad

Meres toitumisperioodil ja pulmareisi alustades liha roosakas (lõheroosa), väga maitsev, rasvarikas (10-18%), kõrge kalorsusega (180-250). Jõkke minejatel muutub liha valkjaks, lahjaks ja pudedaks.

 

Allikad:  Kalapeedia. Eesti kalastuse entsüklopeedia. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar).  

Kalatoitude retseptid

Võrgud juba vees, aga retsept valimata? Leia maitsvaid ja huvitavaid kalaroogasid lõunaks, õhtusöögiks või suuremaks pidustuseks!