Tuulehaug

Tuulehaug, ka harilik tuulehaug, atlandi tuulehaug on kalaliik tuulehaugide perekonnast tuulehauglaste sugukonnast. Eesti keles on kasutusel olnud ka nimetused tuulehavi, tuulekala, tuulenõel, nokahaug, nokakala.

Kirjeldus

Keha on angerjalaadselt pikk, peaaegu ruljas, kuid vähepainduv. Sabauim sügava väljalõikega, seljauim ja pärakuuim on pikenenud ja paiknevad kohakuti sabauime läheduses, meenutades sellega haugi. Kõhuuimed märksa lähemal pärakuuimele kui rinnauimedele. Kõik uimed ilma ogakiirteta. Liigi eripäraks on teravaks nokaks venitunud lõuad, alumine neist veidi pikem, pehme otsaga. Mõlemal lõual ja sahkluul on peened hambad. Lõpuseavad suured. Keha on kaetud õhukeste, siledate soomustega, pea paljas.  Kahel pool kõhu serval paiknevad kiilusoomused on seotud rinnauimede alusega. Küljejoon kulgeb piki kõhu serva, ulatub umbes pärakuuime tagaosani. Ujupõis suur. Kala selg on siniroheline (ka ultramariinne), halli harjaga, millel lähemal vaatlusel on näha paarimillimeetriste vahedega umbes 12 mmsed ristjooned. Pealagi siniroheline, küljed hõbedased (sinakashallikad). Uimed on hallikad või valkjad, helehalli äärisega.

Põnev fakt: Tuulehaugi luud on seepärast rohelised, et need sisaldavad raudfosfaati.

Levik

Põhja-Aafrika ja Euroopa ranniku mõõdukalt soojades vetes Rohelisest neemest Islandi ja Norrani (mõningaid isendeid on leitud veel rohkem põhja pool, Murmani rannikumere idaosani ja Valge mereni). Samuti Läänemeres, Põhjameres, Vahemeres ja Mustas meres.

Eluviis ja sigimine

Tuulehaug elab parves ning ta on röövkala. Meie rannikuvetesse ilmub tuulehaug ainult hiliskevadel ja suvel, kui pindmiste veekihtide temperatuur on vähemalt 10 oC. Siia saabub ta selleks, et kudeda madalas vees, taimestikuga piirkonnas. Kudemispaikadeks Väinameri, Soome lahe läänepoolne osa ja Riia lahe kirdeosa. Marja kinnitab taimedele.

Toitumine

Täiskasvanud isendid toituvad peamiselt kaladest, Läänemeres kuuluvad menüüsse räim, ogalik, suurtobias, väike tobias, luukarits, samuti sööb ta putukaid ja koorikloomi.

Väljapüük

Tuulehaugi arvukus pole kõikuv üksnes Eesti rannavetes, vaid kõikjal. See kajastub ka aastastes väljapüükides.

Tuulekala toiduna

Energeetiline toiteväärtus 111 kcal/100 g (464 kJ), rasvasus 2,7%, proteiini 21,4%.

 

Allikad: Kalapeedia Eesti kalastuse entsüklopeedia. Tuulehaug (Belone belone).

Kalatoitude retseptid

Võrgud juba vees, aga retsept valimata? Leia maitsvaid ja huvitavaid kalaroogasid lõunaks, õhtusöögiks või suuremaks pidustuseks!