Läänemere heeringas, ka balti heeringas, ka räim, on heeringlaste sugukonna perekonda heeringad kuuluva atlandi heeringa alamliik.
Kirjeldus
Värtna- (käävi-) või kiilukujuline külgedelt lamenenud kala. Sabauim tugeva väljalõikega. Seljauim paikneb selja keskosas, kõhuuimed seljauime keskosa all, rinnauimed kõhu serva ligidal. Pärakuuim teistest uimedest märksa madalamal. Pärakuuime alus on lühem ega ulatu sabauimele nii lähedale kui atlandi heeringal. Pea ja silmad on veidi suuremad kui heeringal. Tehakse vahet suure- ja väiksesilmaliste räimede vahel. Hambad peened. Soomused vartieeruvad, õhukesed, tsükloidset tüüpi, kergesti äratulevad; kiilusoomused kõhu serval ei ole kuigi teravad. Pea on paljas, silmi katab nn rasvlaug. Küljed ja kõht hõbeläikelised, elusal räimel tume-sinakasroheline. Tehakse vahet halli- ja siniseseljaliste räimede vahel.
Eluviis
Elab Läänemeres ida pool Taani väina. Ta on väike, enamasti alla 20 cm pikk, suguküpseks saab 13–14 cm pikkuselt 2–3-aastaselt. Eluiga on 6–7 aastat. Tavaliste räimede seas esineb kiirekasvulisi nn. hiidräimi, kelle pikkus ulatub 33 ja isegi 37,5 cm-ni. Samasse parve hoiduvad ühesuurused kalad. Väiksemate (nooremate) kalade parved koonduvad kõrgematesse veekihtidesse, vanemad sügavamale. Oktoobrist veebruarini, kui valguspäev on lühike, on ränne minimaalne või puudub sootuks. Sügistormid segavad sooja ja jaheda veekihi ning räimeparved hakkavad hoiduma üha sügavamale, kuni kõik räimed koonduvad talveks põhja lähedale mitmekümne meetri sügavusse.
Põnev fakt: Päikeseloojangu ajal tõusevad räimed ööseks pindmistesse veekihtidesse, päikese tõusu ajal laskuvad taas sügavamale.
Kasv ja vanus
Tavapärane pikkus 14–18 cm ja kaal 30–90 g, kuid hiidräimedel (saksa k Riesenstromlinge, rootsi k jattesstrommingar) pikkus kuni 37,5 cm.
Sigimine
Räim koeb kõval kivisel-kruusasel põhjal 2 kuni 20 m sügavusel. Kudemine toimub kevadel, osalt suvel ja sügisel, millega seoses eristatakse kaht vormi: kevad- ja sügiskuduräime. Meie vete suuremad ja olulisemad kevadräime kudealad asuvad Pärnu lahe piirkonnas, Saaremaa ja Muhu lõunarannikul, Soome lahe rannikumeres ja Väinameres. Kevadel intensiivsem kudemisaeg enamasti mais ja juuni alguses, sügisräime kudemisaeg Saaremaa lõunaranniku lähedal ja Kihnu madalikul asuvatel koelmutel jõuab kätte augusti viimastel päevadel ning septembri alguses ja kestab oktoobri lõpuni. Kahel sesoonsel rassil, kevad- ja sügisräimel, on päris suured erinevused kogu elustrateegias: kevadel kudejate keha rasvasisaldus on kudemise ajal märksa madalam kui sügiskudejatel, samas lähevad sügiskudejad talvele vastu oluliselt väiksema energiavaru ja kehamassiga kui kevadkudejad, mistõttu pikad ja karmid talved võivad sügisräime varule kahandavalt mõjuda.
Toitumine
Tavaline räim toitub planktonist, hiidräim on röövkala ja sööb sageli ogalikke.
Allikad: Kalapeedia. Eesti kalastuse entsüklopeedia. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras).