Lest

Lest ehk jõelest on kalaliik lestaliste seltsi lestlaste sugukonna perekonnast lestad.

Levik

Jõelest on levinud kogu Euroopa rannikul Valgest merest kuni Musta mereni ja Aasovini. Teda leidub ka Põhja-Aafrika rannikul. Laevade ballastveega on jõelest sattunud võõrliigina ka USA ja Kanada rannavetesse. Ristandid merilestaga on Läänemeres tavalised. Eestis üsna arvukalt peaaegu kogu ranniku ulatuses, vähem Liivi lahes ja Soome lahe idaosas.

Kirjeldus

Enamik parempoolsed. Piki seljauime ja anaaluime alust ning veidi kõverdunud küljejoont ogaliste soomuste rida. Pruunist rohekani, paljudel tumedad, mõnel oranžid tähnid, altpoolt valge.

Kasv ja vanus

Pikkus 50 cm, mass 3,5 kg, eluiga 6 aastat.

Toitumine ja sigimine

Lest sööb putukavastseid ja limuseid. Koeb meres jaanuarist aprillini, teistest lestlastest viljakam – kuni 2 miljonit rasvatilgata marjatera. Suguküpseks saavad isased meres 11 cm ja emased 17 cm pikkustena. Magevees kasvab kuni 38 cm pikkuseks ja pöördub 5-aastasena merre tagasi, saades seal suguküpseks.

Väljapüük

Suurimaks väljapüüdjaks on Poola, kes püüab kokku lesta rohkem kui kõik teised riigid kokku, järgnevad Saksamaa, Taani ja Holland. Varu kaitseks on kehtestatud alammõõt (TL=21 cm) ja püügikeeluaeg (II-VI).

 

Allikad: Kalapeedia Eesti kalastuse entsüklopeedia. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus).