Anšoovistülka, ka anšooviskilu on kalaliik heeringaliste seltsi heeringlaste sugukonna perekonnast tülkad.
Kirjeldus
On sihvakama kehaga, eluiga ulatub 7-aastani, kasvab kiiremini. Võib olla kuni 15,5, tavaliselt aga 11,5— 12,5 cm pikk. Suurim kaal 26 g. Selgroolülisid 44-48.
Eluviis
Kevadel ja suvel liigub põhja suunas ning moodustab mere keskosas tohutuid koondisi, hoidudes temperatuuri hüppekihti 15—60 m sügavuses. Sooritab ööpäevaseid vertikaalseid rändeid, tõustes öösel pinnale ja laskudes päeval sügavusse.
Sigimine
Koeb peamiselt augustist oktoobrini, avameres, 40—200 m sügavuste kohal, 13—24 kraadises vees.
Toitumine
Tema põhiline toiduobjekt on aerjalaline vähike Eurytemora.
Väljapüük
Püütakse valguse abil. 1970ndatel ulatusid väljapüügid 350 000 tonnini. Sajandivahetusel hakkasid saagid langema: 1999 – 150 000 t, 2000 – 120 000 t, 2001 – 50 000 t. Suur osa väljapüükidest on läinud kalajahu tootmiseks.
Anšoovis toiduna
Ei ole kaugeltki nii rasvane kui kaspia tülka — rasvasisaldus kehas ei ületa 6,4%”. Valmistatakse konserve ja soola-vürtsi-kilu.
Allikad: Kalapeedia. Eesti kalastuse entsüklopeedia. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)..