Haug, ka harilik haug on kalaliik haugiliste seltsi hauglaste sugukonna ainukesest perekonnast haugid. Rahvalikud kaasnimed on avi, havi, jurlak, jõekirjak, nilks, nolk, nälg, purikas, vassiili, veteröövel.
Kirjeldus
Keha suhteliselt pikk, ristlõikes ovaalne. Selja- ja pärakuuim sabauime lähedal. Ninamik pikk, pardinoka taoliselt lamenenud. Suu suur, alalõualuudel 10-20 tugevat liikumatult seisvat kihva. Ülalõualuudel, suulaes jm. hulk väikesi liikuvalt kinnitunud tahapoole suunatud hambaid, mis ei lase saagil suust välja pääseda. Silmad suhteliselt suured. Pealagi ja selg tavaliselt tumerohelised, küljed heledamad, oliivrohelised või rohekashallid, kaetud kollakate laikude või triipudega. Kõht valge või kollakas. Noori iseloomustavad kitsad tumedad põikivöödid. Pruunika veega järvedes peaaegu täielikult must.
Levik
Eesti sisevetes kõige laiema levikuga kalaliik (asustab 92% uuritud järvi ja 67% vooluveekogusid). Leidub ka kõikjal Eesti rannikumeres, eriti arvukalt Väinameres.
Eluviis
Eelistab (eriti nooreas) hoiduda kalda (ranna) lähedale varjumist võimaldavate veetaimede vahele. Suuremad haugid elavad ka avavees. Põhiliselt paikse eluviisiga, ei hoidu parvedesse, teeb pikemaid rändeid vaid kudemisajal.
Sigimine
Eesti vetes emastel suguküpsus enamasti 3-5-aastaselt, isastel enam-vähem aasta nooremalt. Kudemine algab jäämineku ajal, sisemaal tavaliselt aprilli keskel, rannikumeres pisut varem. Koeb üleujutatud kohtades madalas vees (kuni 0,5 m) peamiselt surnud luhataimestikule. Kudemine kestab reeglina 3-4 nädalat, külmal kevadel kauem, juuni alguseni. Koetavad marjaterad on helekollased, üsna suured (läbimõõt 2,2-2,8 mm), mistõttu neid pole palju. Suhteline viljakus tavaliselt vaid 20-40 marjatera, absoluutne viljakus 7000-200 000.
Toitumine
Alguses sööb zooplanktoneid ja väikeseid puitukaid, seejärel põhitoiduks kõige arvukamad ja kergemini tabatavad kalad: ahven, särg, kiisk, suurjärvedes ka tint, rannikumeres räim jt.
Põnev fakt: Haug püüab saaki varitsedes, välkkiire sööstuga. Viimast soodustavad sabauime lähedal paiknevad selja- ja pärakuuim, mis koos suurendavad sabaosa pinda ja teevad sabalöögi väga võimsaks.
Kasv ja vanus
Haug on kiirekasvuline (nagu röövkaladele tüüpiline). Eesti vetes keskmiselt 15-123 cm, 0,018–15 kg rasked ning vanus võib olla kuni 15. Eestis kasvab kõige kiiremini Peipsis: viieaastased enamasti 1,5-2,5 kg, kümneaastased 8-10 kg.
Varud, kaitse, väljapüük
Arvukuse suurenemist soodustab soe kevad, kõrge püsiv veeseis aprillis-mais, küllaldane kaitse kudemisrändel ja koelmutel. Halvasti mõjuvad maakuivendustööd, lühendades suurvee kestust, ilma järsk külmenemine kevadel ja ülepüük. Eestis kasvatatakse haugi noorjärke ja vastseid, keda asustatakse erinevatesse veekogudesse.
Haug on Eestis tähtsaim spordikala, aastane harrastuspüük kuni 170 t (umbes veerand kogu harrastuspüügist), millest 40-52% saadakse rannikumerest ja 7-12% Peipsist. Peamised huvipüügivahendid spinning, vedel, käsiõng ja ketasund (kahel viimasel juhul söödaks eluskala), talvel tirk.
Haug toidukalana
Haugi liha on lahjavõitu (rasva 0,5-1,5%), madala kalorsusega (80-90 kcal/100 g), ent üsna maitsev (eriti kuni kahekilostel haugidel), sobib hästi dieettoiduks.
Suhtumine haugi kui toidukalasse on erinevates riikides ja erinevatel ajastutel olnud erinev ning on seda veel praegugi. Paikkondades, kus püütakse arvestataval määral siiga, forelli, lõhet või teisi hinnalisemaks peetavaid kalu, suhtuvad ka paljud kalamehed sageli haugi kui prügikalasse, kes ei vääri püüdmist ega söömist, seevastu kalavaesemates piirkondades hinnatakise haugi vägagi kõrgelt. Kuivõrd haugi seljaosas on palju peeni luid, mida pole ka fileerides võimalik korrektselt eemaldada, valmistatakse haugi lihast sageli hakkmass ja sellest hakkmassist kotlette, frikadelle vms.
Haug on populaarne kala prantsuse köögis: rooga nimega brocheton, mida valmistatakse nelja kuni kuuenädalastest noorhaugidest. Prantsusmaal on restorane, mis on spetsialiseerunud just haugroogade pakkumisele.
Allikad: Kalapeedia – Eesti kalastuse entsüklopeedia. Harilik haug, haug (Esox lucius).