Kilu

Läänemere kilu, ka balti kilu on heeringlaste sugukonna kilude perekonda kuuluva euroopa kilu alamliik.

Kirjeldus

Üldkujult üsna sarnane räimega. Kõhuuimed paiknevad keset selga oleva seljauime algusest veidi eespool või selle kohal. Seljauime aluse tagaserva ja pärakuuime alguse vertikaalide vahe on nii väike, et pärakuuime (kilul suhteliselt räimest pikema) aluse pikkus sinna kuidagi ei mahu (räimel mahub vabalt või napilt). Sabauim tugeva väljalõikega. Rinnauimed paiknevad keha alaserva ligidal. Suus on peened hambad, sahkluul need tavaliselt puuduvad. Soomused õhukesed, tsükloidsed, kergesti äratulevad. Kõhu serval kurgust pärakuuimeni hästiarenenud teravad kiilusoomused, mida käega piki kõhuserva ettepoole tõmmates on kerge tunda; seda kasutatakse sageli kilu räimest eraldamiseks, sest räimel on kiilusoomused, eriti eespool kõhuuime, vähem teravad. Värvus ligikaudu sama mis räimel — sinakasroheline selg ja hõbedased küljed ning kõht. Paiguti (Prangli, Sõrve) leitakse üksikuid “kuldkilusid”.

Eluviis

Kilu võib kohata peaaegu kogu Läänemeres, kaasa arvatud selle suuremad lahed, kuid mitmetes piirkondades on ta arvukus üsna madal. Soome lahe idapoolsemas osas ja Pärnu lahes kevadel—suvel tavaliselt haruldane, Väinameres esineb väga harva. Sügisel võib ilmuda nendesse mereosadesse ka suurel hulgal; tungib ajuti läbi Soela väina ka Väinamere lääneossa.

Põnev fakt: Eesti vetest püütud vanim kilu tabati Soela väina piirkonnast 1976 ja see oli kahekümnesuvine (19+). Samal aastal tabati Ahvenamaa juurest 21-aastane kilu, mis on ilmselt ka rekordvanuseks kogu euroopa kilu (Sprattus sprattus) jaoks.

Toitumine

Toitub planktilistest vähikestest, peamiselt Eurytemora‘st.

Kasv ja vanus

Ta keskmine vanus on 2–4 ning pikkus 7,5–15 cm.

Sigimine

Kõige rasvasem on kilu sügisel ja talvel, väikseim on rasvasus kudemisperioodil aprillist juulini. Suguküpseks saab ta tavaliselt 12, harvem 8,5–9 cm pikkuselt. Kudemiseks kilu eemaldub rannast ja koeb oma pelaagilise marja 50–100 m sügavusse.

Väljapüük

Töönduslikuks püügiks piisaval hulgal on seda kalaliiki leidunud Läänemere avaosas, Soome lahe lääne- ja keskosas ning Riia lahe lääneosas. Läänemeres on kilu tähtis töönduskala, moodustades kogusaagist 10-20%.

Kilu toiduna

Suitsukilu on maitsev ja neist valmistatavad konservid on väga nõutavad. Samuti on väga hea vürtsikilu.

 

Allikad: Kalapeedia. Eesti kalastuse entsüklopeedia. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus).