Luts

Luts on kalaliik perekonnast luts, mis kuulub tursaliste seltsi lutslaste sugukonda. Eestis on teada teda umbes 116  järves, paljudes jõgedes, ka rannikumeres.

Kirjeldus

Keha pikk, painduv, eestpoolt silinderjas, sabaosa külgedelt lamenenud. Pea lai, lame. Alalõual üks pikem poise, kummagi ninasõõrme juures üks lühike poise. Suu lai, lõigadel ja sahkluul väikesed, harjasetaolised hambad. Kaks seljauime, neist esimene lühike, teine pikk, ulatudes (nagu pikk pärakuuimgi) sabauimeni. Kõhuuimed kurgu all. Keha katavad väikesed kaarsoomused, mis asetsevad sügaval rikkalikult lima eritavas nahas. Keha värvus varieerub tugevasti. Selg mustjashall või -pruun, küljed heledamad, kõht valkjas. Keha ja uimed marmorimustrilised. Väikesed lutsud tumedamad, mõnikord täiesti mustad.

Eluviis

Eelistab ka luts madala temperatuurigaga vett, on aktiivsem talvel, suvel veetemperatuuri tõustes üle 15 ºC muutub loiuks, läheb sügavama ja jahedama veega kohtadesse (näiteks põhjaallikate lähedusse).  Öise üksildase eluviisiga põhja hoiduv röövkala, valge aja veedab kivide ja rampade vahel või muudes peidukohtades.

Sigimine

Eestis saavad nii emas- kui isaslutsud suguküpseks enamasti 3–5-aastaselt. Meie mageveekaladest ainuke jää all kudeja. Peipsis algab see tavaliselt jaanuari algul, kestab 6-7 nädalat. Jõgedes koeb pisut varem kui järvedes. Koelmud liiva-kruusa-kividega kaetud kõval põhjal. Küpsed marjaterad on kergelt kollakad, väga väikesed (läbimõõduga 0,8-1 mm), ent arvukad: absoluutne viljakus tavaliselt 40 000-2 milj marjatera, suhteline viljakus 700–900 marjatera. Mari pole kleepuv, jääb põhja lähedale hõljuma.

Toitumine

Peipsis zooplankton põhitoiduks esimestel elukuudel, südasuvel lähevad maimud üle zoobentose söömisele, hiljem kiisk ja väike ahven, vähemal määral ka tint, rääbis ning siiamari.

Põnev fakt: meie mageveekaladest on luts suurim õgard: mõrda või seisevnoota sattudes õgib enda sinna sattunud kaladest kurguni täis, tundmata suuremat muret oma tuleviku üle.

Kasv ja vanus

Kasv on röövkaladele kohaselt kiire. Eestis pikkus harilikult 15–76 cm, kaal 20 g–3,1 kg ning vanus ca 10.

Varundamine ja kaitse

Eestis teisejärguline töönduskala. Aastane saak Peipsist (valdavalt selle põhjapoolsest osast, nn Suurjärvest) viimasel ajal kuni 100 t (sellest Eesti poolel kuni 50 t), Võrtsjärvest harilikult 3-5 t, rannikumerest 2-3 t. Spordikalana üsna populaarne, saak arvatavasti kuni kümmekond tonni aastas. Peamine püügihooaeg talvel. Kalurid püüavad peamiselt nakkevõrkude ja mõrdadega, harrastuskalastajad tirguga. Alammõõt Peipsis ja Võrtsjärves 40 cm. Püük keelatud Peipsis 10. jaanuarist 10. veebruarini.

Luts toiduna

Lutsu liha on küll vesine ja lahja (rasvasisaldus 0,3-1%, kalorsus 75-100), kuid üsna maitsev, sobides hästi dieettoiduks. Ent klass omaette on lutsu tohutu maks (6-10% üldkaalust), millest tehakse kalamaksaõli ja konserve.

 

Allikad: Kalapeedia Eesti kalastuse entsüklopeedia. Luts (Lota lota).