Kuld-merikoger ehk doraado on kalaliik ahvenaliste seltsi merikogerlaste sugukonna perekonnast merikogred. Ainus liik oma perekonnas.
Kirjeldus
Keha ovaalne, kõrge, lõugadel 4-6 esileulatuvat teravat hammast ja ridadena purihambalaadsed hambad. Ta on hõbehall, silmade vahel kuldne vööt, lõpusekaane taganurgas suur tume laik. Eluviis
Elab rannikuvööndis liivasel ja meriheinaga põhjal, ka riimvees.
Toitumine
Sööb kalu, selgrootuid, veetaimi.
Sigimine
Isane muudab sugu. Koeb oktoober kuni november.
Väljapüük
Töönduslik väljapüük aastas 6000-9500 tonni (vahemikus 2000–2012). Peamisteks püüdjateks on Itaalia, Tuneesia ja Türgi. Kalakasvatustes hakati doraadot viljelema 1990ndate alguses ning saak on pidevalt kasvanud: 2012. a oli saagiks 159 730 tonni. Suurimad kasvatajad on Kreeka, Türgi ja Hispaania.
Merikoger toiduna
Vahemeremaades on kuld-merikoger laialdaselt kasutatav toidukala. Viimastel aastatel on hakatud kuld-merikokre turustama ka Eestis ning oma maitseomadustelt on see kalaliik pälvinud kalasõpradelt vaid kiidusõnu.
Allikad: Kalapeedia – Eesti kalastuse entsüklopeedia. Kuld-merikoger ehk doraado (Sparus aurata).