rääbus, rääbusk, salakas.
Kirjeldus
Keha värtnakujuline, külgedelt lamendunud. Suu ülaseisune, hambutu, alalõualuu järsult üles pööratud. Ninamik terav. Selg sinakasroheline või hallikas, küljed ja kõht hõbedased. Selja-, saba-, ja rasvauim rohekashallid, teised uimed värvusetud. Emased ja isased rääbised on väliselt ühesugused
Levik, eluviis
Tüüpiline rääbis levib Läänemere valgla suuremates järvedes ja magestunud merelahtedes, ka Inglismaal ja Iirimaal, Koola poolsaarel, Valge mere piirkonnas, samuti Volga ülemjooksul. Lõuna ja ida pool elavad mitmed erivormid.
Eestis elab vaid neljas suuremas järves: Peipsi suures ja sügavas põhjaosas ehk nn Suurjärves (lõunapoolses Pihkva järves väga vähe), Võrtsjärves, Saadjärves ja Ülemiste järves, samuti vähesel hulgal Soome lahe idaosas (Narva lahes). Asustamiskatsed teistesse järvedesse pole meil seni õnnestunud. Hapnikunõudlikkuse tõttu tundlik vee reostumise ja eutrofeerumise vastu. Soojal suvel varjub järve jahedamatesse põhjakihtidesse.
Sigimine
Kudemine algab novembri keskel, kestab tavaliselt 3-4 nädalat, vahel kauem, võib lõppeda isegi jaanuaris jää all. Absoluutne viljakus enamasti 2000–12 000 marjatera, suhteline viljakus 120-160 marjatera. 1,3–1,5 mm läbimõõduga sidrunkollased kuni oranžid marjaterad heidetakse 1–5 m sügavuses liiva, kruusa ja kividega kaetud kõvale põhjale. Meres elav rääbis tuleb kudema jõgede suudmetesse. Mari haudub tavaliselt 5-6 kuud, see on edukam püsiva jääkatte puhul. Vastsed kooruvad enamasti aprilli keskel, elavad esimesed 1-2 nädalat rebukoti arvel, minnes seejärel järkjärgult üle välistoidule.
Toitumine
Eluaegne planktontoiduline. Eelistab suuremaid zooplanktereid. Kohati ja ajuti võib rohkesti süüa ka putukate (eeskätt surusääsklaste) vastseid ja teisi põhjaloomakesi, vahetevahel isegi kalade (peamiselt tindi) noorjärke.
Kasv ja vanus
Kasvab üsna kiiresti suguküpsuse saabumiseni, seejärel kasvutempo langeb. Enamasti 11–21 cm, kaal ulatub kuni 60 g. Isased ja emased kasvavad enam-vähem ühesuguse tempoga, mõlemaid on populatsioonis ligikaudu ühepalju.
Põnev fakt: Peipsis võib võib olla kuni 100g, siis peaks vanus olema 7 aasta ümber.
Varud, nende kasutamine ja kaitse
Töönduslik tähtsus vaid Peipsis, mõningal määral ka Saadjärves. Rääbise elutingimused on Peipsis eutrofeerumise tõttu märksa halvenenud, samuti on seal järsult tõusnud koha (rääbise ühe tähtsama vaenlase) arvukus. Peipsis püütakse rääbist juuni teisest poolest novembrini peamiselt mõrdadega (varem püüti ka suurte seisevnootadega), Saadjärves vaid nakkevõrkudega.
Rääbis toiduna
Liha õrn ja maitsev, suvel üsna rasvane (kuni 11%), kalorsus (140-150) teiste kaladega võrreldes üle keskmise. Söödav osa suhteliselt suur, kuni 75% kala üldkaalust (teistel kalaliikidel on see enamasti 50-60%).
Allikad: Kalapeedia. Eesti kalastuse entsüklopeedia. Rääbis (Coregonus albula).