Särg

Rahvapärased nimetused on sellised, nagu ants, estlane, jõesärg, keltsasärg, koravka, korbak, labakas, linnukala, lutt, moks, mudasärg, rohusärg, tulisilm, ullukene jm.

Kirjeldus

Keha külgedelt lamenenud, enam-vähem keskmise kõrgusega (heades toitumistingimustes kõrgem kui näljapajukil olles). Seljauim algab kõhuuimede kohalt. Kõhuserv (kõhuuimede ja päraku vahel) ümar. Suu otsseisune, pisut väljasopistatav, neeluhambad ühes reas. Selg tume, roheka või sinaka varjundiga, küljed ja kõht hõbevalged või sinakad. Selja- ja sabauim hallikasrohekad, rinnauimed kollakad, kõhuuimed ja pärakuuim punakad. Silmad punakad. Isastel kudemisajal peas ja seljal helmeskate.

Levik

Eesti sisevetes ja rannikumeres on särg laialt levinud. Asustab 83% uuritud järvedest ja 54% jõgedestojadest. Väldib düstroofseid metsa- ja soojärvi.

Eluviis

Eelistab magevett, kuid elab ka riimvees. Litoraali eelistav parvekala, kuid suuri isendeid võib kohata ka kaldast kaugemal.

Sigimine

Eestis saavad emased suguküpseks enamasti 3-5-aastaselt, isased keskelt läbi aasta nooremalt. Kudemine algab rannikumeres harilikult aprilli lõpul, sisemaal mai algul, kestab reeglina kolme nädala ümber. Mari lastakse peamiselt surnud taimedele, peaasjalikult tarnale, kaisla ja pilliroo juurtele, vooluvetes mõnikord ka vetikatega kaetud kividele. Riimveesärjed tulevad kudema jõgede suudmetesse või nende lähedale, kus vesi magedam. Koetavate kahvatukollaste marjaterade läbimõõt on 1,3–1,6 mm, absoluutne viljakus mahub enamasti 2000-70 000 marjatera vahele, suhteline viljakus 110-150 marjatera.

Toitumine

Särg on kõigesööja, menüü laialdane, detriidist ja vetikatest ning teistest veetaimedest kalamaimudeni.

Kasv ja vanus

Eestis on särg 5–34 cm, 0,8–500g ning vastavalt 1–15 aastat vana. Meie teiste kaladega võrreldes tuleb seda kasvukiirust pidada üsna aeglaseks. Rannikumeres kasvab reeglina kiiremini kui sisevetes. Emased ületavad isaseid kasvutempo ja eluea pikkuse poolest.

Väljapüük

Töönduskalana teisejärguline, ent spordikalana üsna oluline. Väiksem särg on kuulunud koos kiisa ja teiste mittekaitstavate noorkaladega peamiselt sigadele ja karusloomadele söödaks mineva madala väärtusega peenkala hulka, mille püügi kohta ei peeta enam täpset arvestust.

Särg toiduna

Särjeliha on keskmise kvaliteediga: rasvasisaldus 2-5%, kalorsus 85-115 kcal / 100 g.

 

Allikad: Kalapeedia Eesti kalastuse entsüklopeedia. Särg (Rutilus rutilus).