Tuulehaug, ka harilik tuulehaug, atlandi tuulehaug on kalaliik tuulehaugide perekonnast tuulehauglaste sugukonnast. Eesti keles on kasutusel olnud ka nimetused tuulehavi, tuulekala, tuulenõel, nokahaug, nokakala.
Kirjeldus
Keha on angerjalaadselt pikk, peaaegu ruljas, kuid vähepainduv. Sabauim sügava väljalõikega, seljauim ja pärakuuim on pikenenud ja paiknevad kohakuti sabauime läheduses, meenutades sellega haugi. Kõhuuimed märksa lähemal pärakuuimele kui rinnauimedele. Kõik uimed ilma ogakiirteta. Liigi eripäraks on teravaks nokaks venitunud lõuad, alumine neist veidi pikem, pehme otsaga. Mõlemal lõual ja sahkluul on peened hambad. Lõpuseavad suured. Keha on kaetud õhukeste, siledate soomustega, pea paljas. Kahel pool kõhu serval paiknevad kiilusoomused on seotud rinnauimede alusega. Küljejoon kulgeb piki kõhu serva, ulatub umbes pärakuuime tagaosani. Ujupõis suur. Kala selg on siniroheline (ka ultramariinne), halli harjaga, millel lähemal vaatlusel on näha paarimillimeetriste vahedega umbes 12 mmsed ristjooned. Pealagi siniroheline, küljed hõbedased (sinakashallikad). Uimed on hallikad või valkjad, helehalli äärisega.
Põnev fakt: Tuulehaugi luud on seepärast rohelised, et need sisaldavad raudfosfaati.
Levik
Põhja-Aafrika ja Euroopa ranniku mõõdukalt soojades vetes Rohelisest neemest Islandi ja Norrani (mõningaid isendeid on leitud veel rohkem põhja pool, Murmani rannikumere idaosani ja Valge mereni). Samuti Läänemeres, Põhjameres, Vahemeres ja Mustas meres.
Eluviis ja sigimine
Tuulehaug elab parves ning ta on röövkala. Meie rannikuvetesse ilmub tuulehaug ainult hiliskevadel ja suvel, kui pindmiste veekihtide temperatuur on vähemalt 10 oC. Siia saabub ta selleks, et kudeda madalas vees, taimestikuga piirkonnas. Kudemispaikadeks Väinameri, Soome lahe läänepoolne osa ja Riia lahe kirdeosa. Marja kinnitab taimedele.
Toitumine
Täiskasvanud isendid toituvad peamiselt kaladest, Läänemeres kuuluvad menüüsse räim, ogalik, suurtobias, väike tobias, luukarits, samuti sööb ta putukaid ja koorikloomi.
Väljapüük
Tuulehaugi arvukus pole kõikuv üksnes Eesti rannavetes, vaid kõikjal. See kajastub ka aastastes väljapüükides.
Tuulekala toiduna
Energeetiline toiteväärtus 111 kcal/100 g (464 kJ), rasvasus 2,7%, proteiini 21,4%.
Allikad: Kalapeedia – Eesti kalastuse entsüklopeedia. Tuulehaug (Belone belone).