Säinas on kalaliik karpkalalaste sugukonna alamsugukonna perekonnast teibid. Rahvapärases nimetuses teatakse teda ka kui jaas, jäss, raudpea, rupakala, sainias, seinamees, säinam, säinap, tümakala.
Kirjeldus
Kehakujult sarnaneb turbaga, ent külgedelt rohkem lamenenud. Kõht ümardunud. Pärakuuime välisserv sirge või pisut nõgus. Sabauim suure väljalõikega. Isastel rinnauime esimene hargnemata kiir palju jämedam kui emastel. Pea lai, ninamik tömp, suu väike, otsseisune. Neeluhambad kahes reas. Selg rohekas kuni mustjashall, küljed hõbedased, kõht valkjas. Paarisuimed ja pärakuuim punakad, selja- ja sabauim oliivhallid. Kudemisajal isastel (vähemal määral ka emastel) peas ja kehal helmeskate. Kollast vormi (nn kuldsäinast) peetakse ilukalana tiikides ja akvaariumides. Ilukaladena on tuntud ka nt sellised vormid nagu hõbesäinas ja sinine säinas.
Levik
Eestis elab mõnekümnes aeglase vooluga jões ja nendega seotud järvedes, samuti rannikumeres, eriti arvukas Saaremaa lõunaranniku vetes ja Väinameres.
Eluviis
Säinas on paikse eluviisiga, v-ä kudeperioodil, kus võtab ette karjalisi rändeid. Väinamere üheks tähtsaimaks säinaste koelmualaks on Kasari jõe kõrval Haapsalu-Tagalaht ja Saunja laht, Saaremaal kudealaks Nasva jõgi koos Mullutu ja Suurlahega. Kalad ujuvad nii pinna lähedalt, et seljad lõikavad jõevett. Mageveesäinad võtavad kudemiseks rände ette vooluvette.
Sigimine
Säinas on meie vetes üks esimesei kevadisi kudejaid, vajades marja lõplikuks valimimiseks ja kudemiseks vaid +2 kuni +8 kraadi vett. Paikkonniti eristatakse säinal erinevaid kudejärke. See kala koeb üldiselt jõelammidel eelmise aasta kuivanud vartele ning teeb seda madalas vees, sest sügavamal kui 1.5 m koetud mari hukkub. Säina iga on pikk, saades keskmiselt suguküpseks alles 7–8-aastaselt. Võrtsjärves saab säinas suguküpseks 5–7 aasta vanuselt, Peipsis juba 4–5-aastaselt.
Toitumine
Säina menüü on mitmekesine: esimestel elukuudel peamiselt zooplankton, seejärel põhjaloomastik, kusjuures väiksemad söövad põhiliselt putukavastseid, suurematel kasvab toidus limuste osatähtsus, ka ei heida nad armu väikestele kaladele. Sobival juhul võib säinast saada ka marjasöödik.
Kasv ja vanus
Säinas kasvab meie teiste kaladega võrreldes enam-vähem keskmise tempoga. Kaal varieerub 0,002– 2kg, pikkus 6–50 cm. Ta võib elada kuni viieaastaseks. Isased ei jää emastest kasvutempo poolest märgatavalt maha.
Väljapüük
Aastane väljapüük maailmas umbes 4000 tonni, millest ligi 90% püüab Venemaa ja 10% Soome (nt 2009 püüdis Soome 436 tonni, kusjuures 94% sellest kogusest püüti huvikalastajate poolt).
Säinas söögina
Liha kvaliteet keskpärane: rasvasisaldus 3-10%, kalorsus 90-120.
Allikad: Kalapeedia – Eesti kalastuse entsüklopeedia. Säinas (Leuciscus idus).